Kirg elab siin

Kui reedel koju jõudsin lükkasin oma padjad ja teki uue voodipesu sisse, pakkisin kohvri lahti, pesin pesu ja nautisin oma kitarri, millega ma veel midagi teha ei oska. Oksana kinkis mulle sünnipäevaks kitarriõpiku, mis kuulutab häälekalt oma kaanel, et on võhikutele ja mina tõstan käe, sest see sõna käib minu kohta, eriti, mis puudutab kitarre. Naljakas on olla. Ei tea, mida teha, mis pidi oma kätt pöörata, kui pluusi selga tõmban, ei tea, mida hommikutega peale hakata, sest kooli mul esmaspäeviti ja teisipäeviti ei ole. Niisiis, ma olen otsustanud oma laisklemist jätkata ja magan iga päev lõunani. Mhm, just nii, magan oma (noore) elu maha. Aga mõnus on. Viimastel päevadel avangi silmad alles siis, kui päike on oma kiirtega mu uute linade vahele peitust tulnud mängima või toa nii soojaks kütnud, et palav hakkab. Kahjuks on mu lammastega silmaklapid kuskile salapärasesse kohta haihtunud ja ma ei saa neid endale kaitseks päikese vastu ette ka panna. Lambakesed, uuuu, kus te olete???

Eile õhtul käisime Kaiaga meie ajakirja peol. Terve Parlament kubises tüdrukutest- üks uhkem kui teine ja teine rohkem ninjade moodi kui see esimene. Õhtu peaesineja oli Vanilla Ninja. Kui me Kaiaga VIP ruumis koos meie fotograafi Kristjaniga lambimängud ja muud mängud, mis niii niiiiiiiiii naljakatena tundusid, olime lõpetanud vedasime end ka sinna alla, kus olid ainult kõige suuremad fännid. Isegi mõned keskealised mehed olid terve õhtu kannatlikult oodanud keset sagivaid tiinekaid, et saaks oma leedisid laval näha. Ja meie kissitasime silmi, susistasime keelt hammaste taga ning saatsime kahtlevaid pilke nende suunas, et äkki ikka on nad siia ohtu tulnud tekitama. Aga, ei, nemad oli hoopis kõikse suuremad Ninjade fännid.

Meie Kaiaga seisime viimases reas (esimest korda elus nägin ma viimases reas seistes, mis laval toimub) näpud taeva poole ja elasime kaasa. Ja teate- Vanilla Ninja on päris vahva bänd. Lennal on hea hääl ja Piret oskab vist kitarrist helisidki välja võluda, küll aga mõtlen ma, miks on peale Katrini süntesaatori veel ühte sündi poissi vaja ja miks Katrin ainult malbelt naeratab, juukseid taeva poole vahepeal loobib ja siis kui meelde tuleb ühe käega klahve toksib? Võibolla ongi ta ainult mõne noodi naine. Ah mina ei tea! Tore bänd on igastahes.

Ma vabandan, et ei ole seletanud pikemalt, kuidas ma siis ikkagi niimoodi teiste juures elan. Mul on konto couchsurfing.com lehekuljel, kus inimesed saavad teiste juures endale oomaja otsida ja teised sinu juures. Minu juures on kainud uks Austraalia noormees ja pidid ka sobrad Austriast tulema, aga miskiparast jaid tulemata, paariga olen linnas kohtunud ja kohvil kainud. Kui Hispaaniasse randama tulin sel suvel peaaegu rahatult, siis saigi alguse oomaja otsimine ja sealt minu tutvused alguse said. Suhtlen nende inimestega siiani, kelle juures oobisime. Saadame jouludeks ja sunnipaevadeks sonumeid ja kirjutame. Sel korral on Adrian ainus uus kontakt ja ma arvan, et ka temaga suhtlen ma edasi. Mulle meeldib couchsurfingu pere, olen neist (meist) ka artikli kirjutanud. Inimesed, kes usaldavad ja usuvad teistesse.

Ja, Seljakott, ara kunagi arva, et ma olen uhke selle ule, et saan kellegi uhkes korteris lihtsalt elada. Ma olen Marokos maganud selliste hallitanud tekkide peal, et ohooo, aga sellest hoolimata oli lahe ja ma kirjutasin sellest ka siia blogisse.

Ma ju tean, et tulen tagasi, ma tean, sest ma ei saa ilma Hispaaniata. Sellest hoolimata on iga kord pagana raske minna. Vahet ei ole, kas olen siin seljakotiga matkamas voi kohvriga ringi uitamas. Kahju on mul alati. Mul on kahju jatta seda paikesepaistet, avatud inimesi, suuri naeratusi ja seda kodust ohku. Eesti on armas ja ma tahan oma sopru naha, aga Hispaania on mulle vahemalt sama oluline.

Oues on praegu jahe, aga taevas on sinine ja paike sarab. Ja ma tean, et kohe pean ma oma kohvri peale istuma minema, et see kinni laheks ja ma tean, et ma teen seda niiiiiiiii vastumeelselt. Josep kusis, kas meil on aega temaga kokku saada ja juttu raakida ja kohvi juua. Ma tahaksin oma Josepit naha, tema tudrukust raakida ja lihtsalt olla oma sopradega koos, aga ma pean Eestisse minema. Ja mul on nii kahju lahkuda Adrianist, kes on meile nagu suur vend olnud. Hammastav, kuidas inimesed juhtumisi sobivad. Fantastiline Barcelona kolmik- mina, Kristel ja Adrian.

Meie maja all on toidupood, mis on avatud vist kull iga kell. Pakistani ja india ja kes teab, mis mehed seal seda peavad. Eile ohtul kui Super Furry Animalsi ja veel mingi bandi segu koosseisu kontserti kuulamast tulime loi kell juba sudaoo tunde ja see pakistani urgas oli ikka veel lahti. No tegelikult ei ole see mingi urgas, paris normaalne pood, aga natuke kallis, sest naabruskonnas ainus toidupood. Kuna see on meie ukse korval, oleme seal igapaevased kulalised. Eile ohtul kais Kristel veel poest labi, enne kui taevatrepi ette votsime ja ostis sokolaadi. Murjam leti tagant kusis, kas ainult uks ja punnitas oma valged silmad peast eemale.

Tana, just moni hetk tagasi, lippas Kristel alla, et saia ja cocat ja makarone tuua. Murjam hakkas kohe hispaaniakeelset vestlust pidama, Kristel vastas inglise keeles ja murjamgi demonstreeris oma inglise keele oskuseid. Murjam puhastas kulmikut, Kristel otsis asju, mida korvi panna. Siis kui kaup makstud, eest ja tagant ruumist murjamid koik blondi tudruku suurte paikeseprillide ja sassis juustega ule vaadanud, lahkus Kristel oma votmetega jargmise ukse taha, et koju tulla. Uks murjamitest jooksis poe uksele ja vaatas, kuhu see tudruk siis nende kauba viib. Kristel muidugi nagi, kuidas tahmanagu teda vaatab.

Jaaa ja nuud me arvame siin hommikuses ohus ja sassis peas, et murjamid peavad Kristelit kuulsaks staariks, kes on blond, suurte paikeseprillidega, sassis juustega ja raagib inglise keelt. vahemasti, kui me oleksime need murjamid, siis me kull arvaks nii.

Olles talunud Vuelingu lendu Granadast Barcelonasse, soitnud bussiga linna, linnas end metroole lohistanud, ise samal ajal uhes kaes kohvrit, ola peal suurt kaekotti ja teise kae otsas toda neetud kitarri vedades,  joudsime siis lopuks tanavale, mis pidanuks  harra Naerusuu majale kuuluma.  Oma pampude all vaatasin paremale, kus loksusid vaikselt lained sadade ja sadade jahtide all, vasakule jai rida vanu maju . Vanu kull, aga suursuguseid ja ma julgesin arvata, et mitte uldse odavaid. Nakaaa, meie Naerusuu ei saa ju siin elada, kuradi tolvan, on meid kuskile orki ajanud praegu. Nii ma motlesin. Vedasin silmadega ule majade, et vaadata, kas uldse number 28 on olemas. Numbrid laksid aeglaselt, aga 28 oli taitsa olemas. Ilus maja, 6kordne, viimane korrus terrassiga, alla jaavad aknad kergelt majast eemaleulatuvas osas, kuidagi kaarjalt. kena-kena, see nuud kull see maja pole. Nii ma motlesin ja Kristel ka. Seisime nagu kaks tolvanit maja ees, teadmata, mida teha. Mis siin ikka, jatsin Kristeli oma asju hoidma ja laksin siis ukse juurde, et vaadata, kas tema saadetud korter uldse olemas on. Moned numbrid olid kulunud, moned jalle selgesti naha, aga tema numbrit ei olnud. Tolvan, ma utlen! Kui ta teaks, kui kuradi raske mu kohver on, TOLVAAAAAAN! Aga siis silmasid mu silmad koige korgemal asuvat numbrit.  5.2 !!! Ei saanud ju olla, et me sellesse majja laheme. Helistasin kella, keegi ei vastanud. No naed, ongi meid t***** tommanud! Motlesin ma ja helistasin uuesti, sel korral ikka mehiselt nappu kellal hoides, kais porin ja uks avanes. Hoidsin uhe kaega ust lahti ja vaatasin Kristelile otsa. No ei saanud ju olla, raudselt saadab meid praegu oma rikka vanaema juurde, kes meid ara soob.

Jattes vahele koike seda, kuidas me mooda neid taevatreppe ules nuhkisime, higistasime nagu vaikesed notsud, joudsime me irvakil ukse taha. Oige ukse taha. oooo, ja kui te arvate, et me oleme mingid norgad kondijad, siis eksite. Ma voin hommikust ohtuni kondida ja spordi vastu pole mul ammugi midagi, aga Hispaanias sellistes vanades majades on 6 korrust hoopis teine asi kui Eestis. Astmed on jalale ebamugavalt korged jne. Hispaania 6 on Eesti 9. Kindel see!

Korter!

Me elame pika kitsa koridori ja kolme toaga korteris. Sellesse kitsasse koridori on mahutatud ka Adriani maalitud pildid ja suur tuba loppeb korgete roduustega, mis avanevad rodule, kus on rohkem taimi, kui mu naistuttavatel kokku ning kust omakorda avaneb vaade sellele vaikselt jahtide all loksuvale sadamale ning kui aus olla, siis on tegelikult terve Barcelona kui peo peal. Hommikuti paistab paike teises korteri otsas oleva toa rodule, kus me pesu kuivatame, keskpaevaks hakkavad paikese silitavad kiired majaesisele rodule paistma. Jajaa, Adrian ongi selle viimase korruse rodu omanik, alumised korrused peavad oma kaardus akendega leppima.

Adrian!

Harra Naerusuu on sundinud ja ules kasvanud Tenerifel, millest ta koguaeg raagib ja mille kiitmisest ei vasi ta vist iial. Nojah, motlesin mina, kui ta mulle esimest korda oma kodukohta kiitma oli asunud. Tuupiline turisti sihtpunkt, eksole! Aga siis, uhel ohtul, kutsus Adrian mu suurde tuppa enda korvale istuma ja naitas pilte…peale selle, et need pildid olid aarmise meisterlikkusega tehtud, pidin ma lopuks tunnistama, et Tenerifele laheks isegi. Adrian tootab pangas. Sellega on nalja saanud. Nojah, pangas kull, aga mida ta teeb, arutasime me Kristeliga isekeskis. Ta voib vabalt olla see mees, kes paeval tanaval CDsid muub ja ohtul, kui pangas toopaev labi, laudu laheb koristama voi midagi arhiveerima. Uhel paeval ma siis kusisin, mida ta teeb. Ega ta vaga oma ametipostist raakida ei tahtnud, seletas, et see suur pank pakub tood oma majas u 1500le inimesele ja ta on osakonnas, kus analuusitakse pangategevust ja moeldakse sellele, kuidas ja mida paremini teha et pangal veel paremini laheks. Ei sonakestki oma toonimetusest. Ainult kaudne vihje sellele, et kui ta moned nadalad tagasi oma tooaja muutmist palus, oldi sellega kohe nous ja lounaid voib ta endale lubada, millal tahab ning selle korteri uuri maksmise jarel ei saa nuriseda ka selle ule, mis alles jaab. Motlesime Kristeliga, kui palju siis selline korter Barcelonas voiks maksta, kui Josep oma mitte kesklinnas asuva vaikese korteri eest maksab 450 eurot kuus… Rohkem ei taha moelda ka, ilmselgelt liiga palju!

Adrian on hea inimene, ta on tore, vaimukas ja ponev. Ja kui Josep teatas esmaspaeval, et meil pole oosel kohta, kus olla, sest ta tudruksober on JUBA laupaevast peale haige olnud, siis motlesin juba pargipinkidele, mis maja ette jaid. vahemasti oleks olnud ilus vaade merele ja jahtidele. Saatsin suures hadas Adrianile toole sonumi palvega veel uheks ooks jaada ja lubadusega teisipaeval uus koht meile otsida. Adrian oli nous. Ohtul ei olnud meil aga ikka kohta, kuhu teisipaeval kolida. Istusin enne sudaood, kui Adrian arvuti tagant lahkunud oli suure toa valge diivani peale, harra Naerusuu maalitud kahe maali alla ja vaatasin oma mailboxi. Adrian toetas end vastu uksepiita ja jalgis. Tegin nalja, et voibolla peame oues homsest olema, sest keegi pole mu kirjale vastanud. Adrian utles, et voib meil pinki aidata valida. Hahaha hea nali sellises olukorras, eksole. A. lasi kae mooda uksepiita alla, jalutas terrassiukse juurde, vaatas moned sekundid merd ja jahte ning jalutas siis minu juurde. Vaatas mulle otsa ja utles, et tema jaoks ei ole see probleem, kui oleme tema juures oma reisi lopuni. Isver, milline kergendus see oli. Ja siis ma motlesin, miks inimesed teevad seda? Miks nad usaldavad vohivoorast, keda nad iial kohanud ei ole, kellega nad on vaid moned kirjaread vahetanud (no seda ma muidugi ei eita, et moni kirjarida utleb vahest rohkem kui sada sona), ehk teineteise pilte nainud? Meil on terve see aeg, pea nadal, olnud Adriani korterivoti, millega tuleme ja laheme, millal tahame. Tosieluline fakt on muidugi see, et tema voodi on mingisuguse imelise noiduse all, sest me magame iga paev 12 tundi, siis losutame purgi coca-colaga tema lapaka taga ja rodul vaadet imetledes (sets paikest votta on liiga kulm) pea selle ajani, kui tema toopaev loppeb, s.o kell 4 ja siis lippame alles oue. Nii et mingist tuleme ja laheme millal tahame‘ st eriti juttu ei ole :) 

Lubasin raakida, kuhu me siis elama laksime parast seda, kui Josep meid nonda oli huljanud. pues (hasti v well hispaania keeles), ma ei tea kas oli suudi mu imeparane sisetunne v mis, aga ma leidsin endale mingisuguse kontakti couchsurfingu lehekuljelt. Suure naeratuse ja toreda profiiliga noormees. Viimases kirjas, enne kui Eestist lahkusin andis ta mulle oma telefoninumbri, juhuks kui laheme kuskile valja Barcelonas ja tahame temaga kohtuda. Kaks unekotti nagu me Kristeliga oleme, valja me muidugi ei joudnud ja Adrianile ei helistanud ka. Kui nuud aga ilmsiks tuli, et kaheks ooks peame kuskile mujale maanduma, saatsin oma naerusuule sonumi. Naerusuu vastas, et tema juures juba oobib keegi, aga kui ta on meie viimane voimalus, siis tulgu me aga. Muidugi oli ta meie viimane voimalus…

Et sellest korterist raakida, alustan ma uut postitust, sest parast sellist igavat eeljuttu pole moju uldsegi mitte see, mis olema peab. 

Kerstil oli kontakt eelmisest korrast Josepiga, juristiga, kes elab tillukeses korteris, kuhu viib totaalne taevatrepp. Kuna Josepil on nuud Hollandi girlfriend ja armastus on ta pimestanud, on ta meile mitu korda vahele jaanud oma valedega. Esimesel korral, kui siia joudsime utles ta, et oleme kaks paeva omapai, sest ta on linnast valjas. Elasime ja magasime nagu oma kodus. Siis tuli ta koju ja utles, et sai odavad lennupiletid ning kais kaks paeva Hollandis sopradel kulas. Ja kusis, millal me tagasi oma Hispaania ringreisilt jouame ja tema juures oomaja vajame. Ja kui ta siis teada sai, et 17, siis utles ta hispaania keeles ropendades, et pagan, siis on ta just Pariisis. Ok, mis siis ikka, tuli uus inimene leida, kelle juures oobida. Kui olime nadala parast Malagasse joudnud ja MSNis Josepiga raakisin kusis ta kus me siis oobime, utlesin, et ei tea. ta ikka vabandas ja utles, et toesti me ei mahu ta korterisse, kui ta girlfriend seal on. GIRLFRIEND??? mis asja, ise utles, et on Pariisis ja me veel motlesime, et kuradi hasti need Hispaania juristid elavad. Siis oli koik selge, tal on chikk Hollandist, kellel ta kulas oli ja kes talle nuud kulla tuleb. Vaadake nuud siis, mida teeb inimesega armastus. Paneb valetama. Valetama inimesele, keda sa tunned ja kellele oled lubanud abiks olla. Nojaa, ega ma talle pahaks ei pane, armastus teeb nii. Ja koigele tipuks saatis Josep mulle sonumi esmaspaeva hommikul ja teatas, et ta girlfriend haigestus ja jaab kauemaks, nii et ta ei saa meile oomaja pakkuda. Nuud oli jama majas, sest me lubasime pankuri juurest valja kolida esmaspaeva parastlounal…

(sellest, mis edasi sai, kirjutan homme hommikul, enne kui Eestisse hakkame soitma, boooooaaaaa) 

Mulle ei meeldi kirjanikud, kes teevad inimese jaoks raamatu lihtsaks. Kes puuavad kogu raamatu sisu ja ideed kontekstist lahti rebida, puudes ideid justkui alasti votta, et inimene ise jumala eest ei peaks tegelema sellise keerulise asjaga nagu motlemine. Uks selliseid on harra Paulo Coelho, kelle raamatutes polvkondi inimesi vaevanud kusimused alati vastuse saavad. Kelle jutustatud lugusid lugedes on tunne nagu sa oleksid juba uht sellist-nii sarnast eelmisele ja ule-eelmisele lugenud ja kas toesti on inimeste arutlusvoime olnud siiani nii piiratud, et keegi pole tulnud nende vastuste peale. Noh igaljuhul on meil selline mees nagu Coelho, kes teab koike ja enam ei pea inimesed motlema, piisab vaid tema raamatu lugemisest ning onnevalem ongi kaes. Samuti opetab vanaharra voitma kuradit enda sees ning teab headuse retsepti. Olen jah irooniline ja mis siis? Mulle toesti ei meeldi, kui raamat ei jata motlemisruumi, et tekiks tunne nagu tahaks mone toreda inimesega oma kogemust jagada ja arutleda igavikulistel teemadel. Voin otsida ainult halba, aga leidsin ka midagi head. Kuigi olin endale lubanud, et ei osta eales uhtki Coelho raamatut, tegin ma seda enne reisi siiski. “Kurat ja preili Prym”. Ma ei kavatse raamatu sisul pikemalt peatuda, toon vaid valja osa, mis mulle tervest raamatust enim meeldis. Ma olen puudnud hirmu defineerida, aga siin see nuud siis oli, nii lihtne ja ohuline, ometi nii valusalt oiglane.

Hirm oli igas viimses kui inimeses tolles kaunis rannas, tollel hingematvalt ilusal loojangul. Hirm uksijaamise ees; hirm pimeduse ees, mis taidab nende kujutlused kuraditega; hirm teha asju, mis ei kuulu hea kaitumise reeglite juurde; hirm Jumala kohtumoistmise ees, hirm selle ees, mida utlevad teised; hirm seaduse ees, mis karistab iga vea eest; hirm riskida ja kaotada, hirm voita ja taluda teiste kadedust; hirm armastada ja saada huljatud; hirm paluda palgakorgendust, votta vastu kutse, minna tundmatutesse kohtadesse; hirm, et ei valda voorast keelt, et ei suuda teistele muljet avaldada; hirm vananeda, hirm surra; hirm aratada tahelepanu oma puudustega, hirm, et ei arata tahelepanu oma voorustega, hirm, et ei arata tahelepanu ei puuduste ega voorustega.
Hirm, hirm, hirm. Elu pole muud kui hirmuvalitsus, giljotiini vari.

Ma m6tlesin tana hommikul voodist lakke vaadates, kas see ongi siis mu elu parim synnipaev…Ma olen linnas, mida jumaldan, mu ymber on toredad inimesed ja pealegi tuli mu synnipaev eile 66sel kell 12 Hispaania aja jargi klaveripalaga *My funny Valentine*. Romantiline, eh?

Tana hommikul tuli vaike nunnu Kristel maasikatordi tykikesega, kus aares oli kyynlapoiss vahvasti! Ilus jallegi?!

Nii siis, ma olen 6nnelik just seal, kus olen ja tehes neid asju, mis mulle r66mu pakuvad.

Aitah s6brad, et olemas olete! 

Kui suvel Kerstiga kuskil Sintra mae otsas kykitasime, kohtasime lihtsalt niisama ja vaga ootamatult eestlaseid. Aga tana, olles Hispaanias viibinud tapselt kaks nadalat ilma eestlaseid kohtamata, k6ndisime me Kristeliga m66da tillukesi tanavaid kebabi putkade vahel yles hosteli poole (siesta aeg). Markasin, et hoolimata meie plahvatusohtlikest k6htudest vaatas Kristel mingeid toidusilte, no ja siis ma naljatade talle ytlesin *Kuidas sa julged toitu vaadata, k6ss, k6ss!* Ja meie ees koperdanud lapsevanemad oma lastega keerasid meie poole, ise edasi laste kallal sahmides ja ytlesid sulaselges eesti keeles *ooo, me kuuleme eesti keelt!*

Tavaliselt mulle ei meeldi eestlaseid kohata seal, kuhu parasjagu p6genenud olen, aga nii vagev tunne on ikkagi, kui m6ni kaasmaalane keset tillukesi tanavaid oma kodust 5000km kaugusel sulle midagi ytleb!